Kui olete elus, olete ilmselt kuulnud, et Disney avaldas nende klassika 'Kaunitar ja koletis' live-action uusversiooni. Kuigi arvustused on olnud erinevad, on see tapmine kassas ja hoolimata sellest, mida kriitikud ütlevad, on fännid armunud. Ja nad peaksid olema. See on kõigi aegade ühe edukama animeeritud funktsiooni armas renderdamine ja sellel on väga võimekas tähtede osatäitja. Kuid kas see hoiab rääkivat küünalt originaali küljes? Lühike vastus on: 'EI! MITTE MIDAGI EI VÕIKS ÜLEMALT OLLA HÄMMASTAVAID SAAVUTUSI ANIMATSIS! '
SEOTUD: Ilu ja metsaline: 15 viisi on uusversioon parem kui originaal
Algupärane „Kaunitar ja koletis“ oli täiusliku filmi jaoks nii lähedal, kui enamik animeeritud funktsioone saab. Sellel on draamat, romantikat, komöödiat, põnevust ja koer, mis on jalapink. Okei, ka teisel on see, kuid animeeritud on nii armsam. Tõsiselt öeldes on uue live-action-filmi kohta palju toredat öelda, kuid siin on 15 põhjust, miks originaal jääb meie lemmikuks.
HOIATUS. See artikkel võib sisaldada live-filmi 'Ilu ja koletis' spoilereid.
tulekoljud ja raha
viisteistKOGUMUS
Me teame, et tõenäoliselt astume selle Magne-varvastega, kuid David Ogden Stiers on endiselt ainus Cogsworth. Stiers oli sel ajal saavutanud häälnäitleja ja tal on seda näidata (lõbus fakt: ta hääles ka Jutustajaga). Tema Cogsworth on samaaegselt täiuslik, hirmunud, ärev ja pühendunud oma tööle. Lisaks on väga naljakas, kui Lumière tirib ta filmi „Ole meie külaline“ ja ta peab oma käekella abil esiklaasilt soola näolt pühkima.
Vastupidi ja arusaadavalt mängib McKellan teda palju vanemat ja palju räpasemat. Ta pole kunagi nii hirmunud ega hüplik kui originaalis, ja see võtab ära originaalse Lumière / Cogsworthi dünaamika, mis oli nii meeldiv. McKellani Cogsworth ja MacGregori Lumiére ei veena meid kunagi, et nad on alati vastuolus. Animeeritud versioonis on see üks peamisi suhteid ja see on ideaalne koomiline kergendus, kui asjad muutuvad liiga pingeliseks. See juurdus ka igivana kultuuri kokkupõrkes Inglismaa ja Prantsusmaa vahel.
14LIHTSALT PIISAVAD LAULUD
Õnnista neid lisalugusid live-action versioonis. Õnnista neid süda ! Mitte ükski ei kostnud vastukaja, välja arvatud võib-olla Maurice'i oma. Metsalise uus lugu 'Evermore' on lihtsalt looklev, suuremeelne uurimine selle kohta, kuidas ta tahab jälle inimene olla, aga oh ei ... ta ei pruugi seda olla. Aitäh, piisab ühest metsalise romantilisest meeleolukast laulust, mis peaks hirmu tekitama. Tema tegevus ja muutuv suhtumine Bellesse on enam kui piisav, et näidata publikule, et ta muutub paremaks. Laul tegi sellest lihtsalt ülimalt sentimentaalse AF-i.
Sama kehtib teenijate päevade kohta päikese käes. Kõik need tegelased teevad sellest hetkest, kui räägitakse, kuidas nad tahavad jälle inimesed olla. Nende ainus motivatsioon iga toimingu jaoks on aidata Bellel ja metsalisel armuda, et nad saaksid jälle inimesed olla. Me ei vajanud mõttetut laulu, mis selle punkti uuesti koju sõidaks. See algab ja lõpeb kell 'Ole meie külaline'.
13AINULT ÜKS MÖÖBLI ARMASTUSLUGU
Olgu, ütleme nii, et seal oli a palju ajast, mis kulus sellele, kas sulased leiaksid ka live-action versioonis armastust. Originaalis teevad kõrvaltegelased seda, mida nad peaksid tegema - toetavad esmast narratiivi. Jah, see on lõbus, kui Lumière ja Plumette flirdivad, kuid see on osaliselt tingitud sellest, et me saame neid piiratud annustes ja see on sisemine pilk majapidamises kasutatavate esemete isiklikule elule.
Veelgi enam, originaalis on need objektid suuresti koomiline reljeef ja see võimaldab publikul keskenduda rohkem filmi kõige huvitavamale suhtele - Belle'ile metsalisega. Kuid live-action versioon keskendub liiga palju sulaste ja nende S.O. Kuna ükski mööbliromanss pole eriti hästi teostatud (vt: Garderobe'i oma), siis igal ajal, kui peame seda vaatama, on meil igav ja hakkame mõtlema, millal Gaston tagasi tuleb. Tõstke käsi üles, kui oigasite sissepoole, kui Plumette paljastas, et tema suled kasvavad murelikule Lumière'ile tavapärasest kiiremini tagasi.
12Riidekapp
Joanne Worly'i unine, heade aegade garderoob oli austusavaldus naise korruselisele koomilisele isiksusele. Kunagi pole naljakas vaadata, kuidas see suur puust kapp Belle voodile kallutab, et tüdrukud räägiksid, või hüppab ooperi „Aaaahhhhh !!” rõdult alla. Ta on umbes nagu siis, kui leedi Olenna oleks purjus ja teie parim sõber. Tal on vaid üksikud stseenid, kuid paleede tegelaste panteon oleks ilma temata haledalt puudulik. Uuemas versioonis mitte.
Me pole kindlad, kuidas Audra MacDonaldi raiskate, kuid 'Kaunitar ja koletis' on kindlasti. Lihtsalt kas laske tal minna igas stseenis poolte sõnade laulmisest kuni norskamiseni ja see saab hakkama. Proua Garderobe'il on rohkem taustalugu, kuid palju vähem teha. Tema poolhuumoriline romantika Stanley Tucciga ja silmapilku tekitav katse veenda publikut selles, et lõpuks ei pruugi nad tegelikult kokku saada, polnud kunagi muud kui tüütu aja raiskamine. Ja ta ei hüpanud kunagi rõdult alla! See on kogu lahingu parim osa !!!
üksteistPLAAGI EI OLE
Okei, hüüdke kõigile, kes tahavad anda ajaloolise konteksti loole tüdrukust ja maagilisest metsalise mehest, keda ta armastab. Me hindame teid, tõsiselt, me ka. Kuid katk ei ole, pole kunagi olnud ega tule ka Disney filmi jaoks. Originaalis läheb Belle ema paljude Disney emade teed - seletamatu surm (tõenäoliselt sünnitus) enne filmi tegevuse algust. See on pühitsetud traditsioon ja kui kavatsete sellest kõrvale kalduda, siis parem serveerige meile mõnda Bambi tasemel paatoset.
Kahjuks oli see, mida me saime, imelikult jube ja liiga reaalne vaatepilt, kus Belle külaskäik oli tema pere vana korter, et mõista, et ema suri katku. Unustagem fakti, et see neetud raamat oleks võinud viia nad Bahamale, see on ikkagi imelikult ulme, 'The Walking Dead' -stiilis hetk keset muinasjuttu. Kui on olemas 'Lumivalgekese ja jahimehe' tüüpi uusversioon filmist 'Kaunitar ja koletis', siis on katku jaoks ruumi. Mitte. Sisse. Disney.
10LEFOU Lojaalsus
Josh Gad Lefou tõlgendus oli üks väheseid täiendusi algsele loole, mis mõlemad lõbustasid ja loogiline. Tagantjärele selgitas Lefou armumine Gastonisse, miks ta kõigi nende kohutavate (ja kondipeaga) ideedega kaasa läks. Kuid see tõi kaasa ka lõpliku lahingu tõeliselt välja mõeldud ja ebavajaliku meelemuutuse. See ei olnud naljakas ja see oli sellest jutust rohkem kui keegi küsis. Kuigi meelelahutuse seisukohalt oli tore näha homoseksuaalsust Disney universumis lõpuks (kui leebelt) esindatuna, on Lefou lõbusam, kui ta on kahemõõtmeline kaabakas.
kõrvitsapea laevatehas
Tõenäoliselt peksame seda pulka surnud hobusega, kuid 'Kaunitaril ja koletisel' on peamine esmane suhe. Teist pole vaja. See on juba omamoodi kohmakas lugu, eriti live-action versioonis, millel on tööl iga teise tegelase lihavam taust. Lefou on palju meelelahutust pakkuv kõrvalmängija.
9UUS TÕRJE ON LISAKS
Kui midagi pole katki, Tehke Mitte. Paranda. See. Armastatud Disney filmide puhul on see topelt. Originaalis oli proloog täpselt see, kui palju me pidime nägema Lummavõtjast, mis asetab lossi tema loitsu alla. Noh, olgu, see pole päris tõsi. Oleks olnud tore sulgemine, kui ta oleks lõpus ilmunud ja oleks kõik, 'Näete? Kas see oli nii raske? ' Mis polnud tore? Otseülekanne 'tõrjutud kerjusproua on tegelikult väga võimas (ja tundlik) nõid, nii et olge kena kõigi vastu, lapsed,' hoiatus.
Me saame aru. Saime selle esimest korda. Saime selle esimeses proloogis ja ausalt öeldes saime ka live-action proloogi. Kui Galadriel räägib, siis kuulad. See oli täiesti tarbetu ja hea Gastoni aja raiskamine, kui nõid oli sõbralik inimene äärealadel, tuletades meile meelde, et nüüd kõik koos, välimus võib olla petlik . Oota, kas pole muinasjuttu või midagi sellist ...?
8Vürsti taust
Originaalis on printsi tagapõhi just piisav, et muuta meid uudishimulikuks ja kartlikuks, milline on metsaline, kui filmi lugu tegelikult algab. See on kaunilt sulatatud vitraažides ning on jube ja traagiline. See on ka märkimisväärselt tõhus, tutvustades meile metsalise tegelaskuju vähem kui minutiga, ilma et oleks vaja rohkem tausta. Ta on ärahellitatud jonn ja vihastas vale nõia. Loo lõpp.
Aga nooooo, otseülekanne pidi minema ja andma talle kuri isa, et selgitada, miks revolutsioonieelses Prantsusmaal tõeliselt jõukas prints oli vaeste inimeste suhtes ülemeelik ja ebaviisakas. Muidugi, see on südantsoojendav ja hästi teostatud, kuid originaalne metsaline on sama mõjutav, ilma et lugu oma vana käitumise vabandamiseks liiga pikaks venitaks. Nii jääb loo keskpunktiks see, et ta muudab oma käitumist, mitte seda, mis väsinud ja moodne troop selle põhjustas.
7PÜSIMAKLIIMA EI OLE
Okei, see võib olla nokitsev, kuid animeeritud versioonis varitseb Gaston metsalist lossi tipus viimases järjestuses olevate nooltega, mitte relvaga. See on tegelikult kuidagi imelik, sest ta kasutab filmi alguses faasani tulistamiseks relva, miks ta siis ei kasutaks seda metsalisel lõpus? Noh, hoolimata Gastoni arutluskäigust, ta relva ei kasuta. Ta kasutab nooli ja see teeb vahet.
Otseülekande versioonis on Disney filmis midagi tõeliselt häirivat, kus üks kutt tulistab teist kutt mitu korda. See on originaaliga võrreldes tõesti väga vägivaldne. See on endiselt Disney, nii et see on relvavõitlus, mida ümbritsevad tantsivad taldrikud, kuid see tundub tõesti kohatu ja Disney kaubamärgiga kindlasti sammu kohast. Me ei ütle, et me ei peaks lugu loo realistlikuma, ohtlikuma versiooniga, kuid mitte siin ja seal jupikesi.
6ANGELA LANSBURY
Õnnista Emma Thompsoni. Õnnista teda . Me armastame teda ja pole midagi, mida ta ei saaks hästi teha, kuid on üks asi, mida ta ei suuda paremini teha, ja see on proua Potts. Angela Lansbury on alati ja igavesti üks, tõeline proua Potts. Kui olete proua Lansbury jaoks uus, oli ta nagu veidi tõsisem Betty White - sama populaarne, kuid lahendas saladusi ega rääkinud kunagi seksist. Ta oli omamoodi oma ajastu ikooniline vanaema ja see tegi temast lahke teekannu täieliku täiuslikkuse. Ja ausalt öeldes jääb tema 'Kaunitar ja metsalise' esitus meie lemmikuks.
Lisaks on lõbusam teekannu vaadata, kui saate lahti ühendada tõsiasjaga, et need võivad katki minna, kui nad üle laua kõvasti hüppavad. Kas see oli ainult meie või oli see veidi närvesööv vaatamine, mis tundus olevat väga realistlik portselanitükk, mis põrkas tahtmatult või tahtmatult üle pindade, mis selle tavaolukorras 100% puruks lööks. Võtame oma multifilmide fantaasiamaa selle tunde üle igal nädalapäeval, tänan teid väga.
5KÜLA / LOSSIDE AJALUGU EI OLE
Kui asetate lossi sügavasse metsa, ilma et oleks mingit ühendust ümbritseva külaga, pakuks see saladuse õhku, mis aitab kaasa selle kui maagilise koha olemusele. Jah, see on natuke imelik, et Belle poleks sellest varem kuulnudki, aga ringi jookseb mees-metsaline ja hunnik kõneainet. Enamik varajasest publikust arvas arvatavasti, et külaelanike teadmatus lossist ja selle asukatest on kõigiga seotud maagia ringi jooksma.
90 minutit ipa kaloreid
Pole mingit põhjust teha külarahvast lossi personali ammu kadunud sugulasteks ja armastajateks. Lisaks on kurb mõelda proua Pottsi mehele, kes vananeb 20 aastat, samal ajal kui tema naine ja poeg jäid ajas kinni. Lisaks võeti live-action-loos nii hilja sisse mõte, et sulastel võiks olla külaga ühendusi, et tundub, nagu oleks liilia kuldavõitu, kui see on lõpuks lahendatud. Kas Cogsworth vajas kalanaist? Ei. Selleks on tal Lumière.
4TANTS
Tants Belle and the Beast share after date night on ikooniline, seda pole kahte moodi. See on üks filmi kõige äratuntavamaid pilte, kui mitte Disney ise. Ja see on originaalis lihtsalt parem. Vaadates, kuidas metsaline lõpuks armu saavutab, on Belle lõpuks nii ilus väliselt kui ka sisemiselt, mis annab meile ikkagi näpistusi. See väljendab täiuslikult seda, kui kaugele nad oma suhtega on jõudnud, ja see on nii romantiline (nii romantiline, kui noor tütarlapsega tantsiv hunt-pühvel võib olla).
Ehkki Emma Watsonil ja Dan Stevensil oli kindlasti keemia, ei saavutanud selle sama stseeni live-action versioon kunagi midagi muud kui originaali kahvatu jäljendamine. Võib-olla on see lihtsalt mängu nimi, kui tegemist on sellist tüüpi uusversioonidega, mis on nii tugevalt algmaterjali külge aheldatud. See ei ole nii, nagu Disney oleks lubanud filmi teha ilma, et tants oleks animatsiooniversioonile nii lähedane, kuid Belle ja metsaline näevad välja nagu oleksid ballil. See pole tegelikus elus lihtsalt nii maagiline kui multifilmis.
3BEAST ON hirmutav
Me ei tea, mis see on, aga midagi seal tegelikult inimeseks olemine metsalise kostüümi all muudab live-actionis nägemise vähem hirmutavaks. Võib-olla sellepärast, et täiskasvanuna teame, et see on C.G.I. ülikond, seega pole see ilmselt dokumentaalfilm. Animeeritud hunt-pühvel on lapsele palju-palju hirmsam kui hunt-pühvli ülikonnas mees. Mine joon. Objektiivselt, kuna ta on animeeritud, võivad tema liigutused ja väljendused olla veidi liialdatud. Algse metsalise kõrgused on kõrgemad ja madalamad. Samuti on tema hääl palju sügavam. Külmavärinad !
Tõsi, selline asi muudab originaali natuke raskemaks sentimentaalsuse osas ja veidi vananenumaks, kuid see on tõhus hirmu õhutamisel. Sa oled kivist, kui sa vähemalt ei karda Belle'i pärast, kui ta läänetiival läheb, ja metsaline möirgab tema poole, et 'GET OOOOOOOOOUT !!' * Live-action versioon sinna kunagi ei jõua (näiteks hea põhjus, selline. Kui see oleks olnud, oleks see film olnud 'Ilu ja revenant'.)
millal kasutab naruto üheksa saba
* Hoolimata asjaolust, et Belle läks täpselt sinna, kus teda kästi mitte, ja puudutas kellegi teise väga olulist lille.
kaksSEE ON AJATU
Klassikalised animeeritud muinasjutud vananevad tavaliselt päris hästi. Kui mõelda, et enamik Disney koomikseid on nende versioon sadade aastate vanadest lugudest, ei tohiks see kedagi üllatada. Aitab ka see, et nad on animeeritud. Animatsioonid ei vanane kunagi. Live-action näitlejad teevad. Kui vaatate seda ja vaatate samal ajal Al Pacino praegust pilti, on raske mitte tunda, et „Ristiisa” on dateeritud.
Lisaks on selle filmi animatsioon nii hea ning lugu nii lihtne ja hästi teostatud, et jääb vaadatavaks. See on sõna otseses mõttes sama vana lugu kui aeg! Otseülekande versioon näib lõpuks lootusetult aegunud, kui näitlejad vananevad sellistest rollidest ja eriefektid jõuavad kaugemale kui nad praegu on. Asi pole selles, et live-action film on määratud ajaloo poolt unustama, kuid see ei suuda saavutada samasugust klassikalist staatust, nagu animeeritud versioon tänaseni naudib.
1SEE OLI PIONEERIV
Kui te polnud originaali esietenduse ajal läheduses, siis tõenäoliselt ei mäleta seda ümbritsevat üldist hullaballoo tunnet. See on ausalt öeldes selline alahindamine. Kui 'Väike merineitsi' pani animeeritud funktsioonide osas Disney uuesti kaardile, oli 'Kaunitar ja koletis' nende seni kõige keerukam projekt ja see näitas. See oli esimene animafilm, mis nomineeriti parima pildiakadeemia auhinnale (see kaotas filmile „La La Land”), samuti oli see esimene animafilm, mis sai kolm nominatsiooni parima originaalloo jaoks.
See oli ka esimene Disney animeeritud funktsioon, mis kasutas igasugust arvutianimatsiooni. Disney animatsioonimeeskond tegi koostööd Pixariga, kasutades viimase tehnoloogiat CAPS (Computer Animated Production System). Nad suutsid esimest korda luua kahemõõtmelises animafilmis sügavustunde, kuulsalt Belle ja metsalise tantsustseenis. Ehkki uusversioon on kindlasti omaette kunstiteos, ei olnud ega ole see kunagi nii murranguline.
Mis on teie lemmik Disney filmi 'Ilu ja koletis' filmis? Andke meile kommentaarides teada!
